Sämikielâi káidusmáttááttâs pyereed sämiuáppei kielâlijd vuoigâdvuođâid

Káidusohtâvuođâiguin olášuttum máttááttâssáin láá puáhtám pyerediđ sämiuáppei máhđulâšvuođâid luuhâđ sämikielâid, nanodiđ sämmilâšvuođâs já ubâlohán ovdediđ sämikielâi siäilum mii riijkâst. Káidusmáttááttâspiiloot toimâmaali já puorijd vuáválâšvuođâid kalga ávhástâllâđ vijđásubbooht meid eres oppâamnâsijn. 

Aalmuglâš škovlim árvuštâllâmkuávdáš (Kansallinen koulutuksen arviointikeskus, Karvi) árvuštâlâi kiđđuv 2022 sämikielâi káidusmáttááttâspiiloot máttááttâs vaigutteijeevuođâ. Káidusohtâvuođâiguin olášuttum máttááttâs lii uárnejum ive 2018 rääjist. Mittomeerrin lii lamaš juksâđ sämikuávlu ulguubeln ässee párnáid já nuorâid, kiäi perruu tâi suuvâ kielâ lii miinii Suomâst sarnum kulmâ sämikielâst. Uáppeeloho lii stuárrum kuulmâkiärdásâžžân haavâ ääigi, já tot lii luuhâmive 2022–2023 suullân 150 uápped. Enâmus uáppeeh láá tavesämikielâst, tastoo anarâškielâst. Nuorttâlâškielâst uáppeeh láá ucemus.

Máttááttâsân ucâlum huolâtteijee já uáppee jieijâs tyehin

Tääl paijeel 70 % sämipárnáin já -nuorâin ääsih sämikuávlu ulguubeln. Tiätu uáppee säämi tuáváást ij ain sirduu škoovlân, já tondiet huolâtteijee já uáppee jiejah kolgâv leđe aktivliih máttááttâsân ucâluumeest. Káidusmáttááttâspilottist uáppeeh láá enâmus vuáđumáttááttâsâst, mutâ mottoom verd meiddei ovdâmáttááttâsâst já luvâttâhškovlimist. Káidusmáttááttâspilottân uásálistee škoovlah láá tääl 70.

Máttááttâs hástusin lii peic uáppei sierâahasâšvuotâ, meid sii jieškote-uvlágán sämikielâ mättimtääsi: motomeh uáppeeh algâtteh luuhâm aalgâ rääjist, nubehkis loheh sämikielâ eenikielâ náálá. Meiddei oppâmateriaalijn lii stuorrâ vääni, ja tondiet káidusmáttááttâspiiloot máttáátteijeeh kärttih jiejah rähtiđ eromâšávt digitaallii oppâmateriaal.

Sierâ tuáimei ovdâsvástádâsâid já pargoid kalga čielgâsmittiđ

Káidusmáttááttâspilottist adelum máttááttâs lii vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee máttááttâs. Máttááttâs adeluvvoo kyehti tiijme ohhoost, já oppâtiijmeh láá távjá škovlâpeeivi loopâst tâi tállán ton aalgâst. Škoovlâ pargon lii huolâttiđ uáppei torvolâšvuođâst já faallâđ sijjân stivrejeijee oppâtiijmij ááigán. Árvuštâllâm čaaitij, ete uáppeeh láá uásálistám máttááttâsân meiddei pääihist. Pääihist oppâm lii tovâttâm epitiäđulâšvuođâ tast, kiäst lii ovdâsvástádâs uáppest oppâtiijmij ääigi.

Sämikielâ máttááttâs uárnejuvvoo staatâ sierânâsruttâdmáin, iäge taas haalijd árvuštâllâmpuátusij vuáđuld nubástus. Árvuštâlmân uásálistám máttááttâs uárnejeijeeh já škoovlah tuoivuu kuittâg ruttâdem oovtkiärdánistem nuuvt, ete toorjâ monâččij puátteevuođâst njuolgâ máttááttâs koordinistee Ucjuuvâ kieldân ige jurâččij škoovlâi peht. 

Káidusmáttááttâssáin puávtáččij pyerediđ máhđulâšvuođâid meiddei eres kielâi luhâmân

Káidusmáttááttâspiiloot toimâmaali lii máhđulâš ávhástâllâđ meid eres oppâamnâsijn, tegu ovdâmerkkân jieijâs eenikielâ já nuuvt kočodum uccâ kielâi (ránskákielâ, saksakielâ já ruošâkielâ) máttááttâsâst.

“Syemmilâš nuorâi kielâtááiđu káržumist láá sárnum jo kuhháá, já ohtâ vyehi kielâtáiđuriggoduv iäláskitmân puávtáččij leđe káidusohtâvuođâid ávhástâllee hybridmáttááttâs. Stuorrâ kaavpugij ulguubeln lii väädis uážžuđ tuárvi uáppeid já tohálijd máttáátteijed valjimamnâskieláid, já nuuvt puoh uáppein ij lah ovtviärdásâš máhđulâšvuotâ luuhâđ jieijâs halijdem kielâ. Káidusohtâvuođâiguin olášuttum máttááttâsâst káidus- já aldatiijmijd puáhtá vuáruttâllâđ, já nuuvt meid kielâmáttáátteijei porgâmmáhđulâšvuođah puáráneh”, iätá jođetteijee árvuštâllâmäššitobdee Marita Härmälä.

Maggaar toimáid árvuštâllâm puátuseh adeleh aagâ?

Vistig-uv sämikielâi eromâšsajaduv iäláskittemnáál kiellân kalga huámášiđ tehálubbon máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmitmist. Máttááttâs mittomeerijn já siskáldâsâin kalga huámášiđ čielgâsubbooht sämipedagogiik, sämmilii kulttuur já eellimvyevi sehe sämikielâi uhkevuálásii tile sehe sajaduv mii eennâm áinoo algâaalmugkiellân.

Nubben vuáđumáttááttâslaavâ kalga tärhistiđ sämipárnái uásild. Vuáđumáttááttâslaahâ lii majemuu tove uđâsmittum 1990-lovvoost, já tääl tot kuáská sämikielâ uásild tuše sämmilij päikkikuávlust ässee sämipárnáid. Sämipárnái demografisâš tile lii kuittâg muttum radikaallávt 1990-lovo rääjist, ko sämiperruuh láá ain eenâb varrim sämikuávlu ulguubel.

Káidusmáttááttâspilottist ožžum puorijd vuáválâšvuođâid kalga vijđediđ meid eres oppâamnâsáid já eres oppâm soojijd. Káidusohtâvuođâid ávhástâllee máttááttâs piäjá uđđâ vatâmušâid meiddei máttáátteijei pedagoglii mättimân, meiddei árvuštâllâmmättimân.

Lasetiäđuh:

Jođetteijee árvuštâllâmäššitobdee Marita Härmälä, puh. 029 533 5560, ovdânommâ.suhânommâ@karvi.fi

Raapoort: Härmälä, M., Sarivaara, E. & Laihonen P. 2022. ”Paljon on tehty, mutta paljon on vielä kehitettävää.” Saamen kielten etäyhteyksiä hyödyntävän opetuspilotin arviointi 2022.

Almostitmeh 3:2023. Kansallinen koulutuksen arviointikeskus.