Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõs pueʹrad sääʹmškooulniiʹǩǩi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid
Ougglõsõhttvuõđin čõõđtum mättʼtõõzzin leät vuäittam pueʹreed sääʹmtuâkksaž škooulniiʹǩǩi vueiʹttemvuõđid mättʼtõõttâd sääʹmǩiõlid, ravveed sääʹmvuõđâz da takainalla ooudâsvieʹǩǩted sääʹmǩiõli seillmõõžž jânnmeʹsten. Ougglõsmättʼtempiloott toiʹmmjem-maall da šiõǥǥ naaʹlid âlgg äuʹǩǩeed veiddsubun še jeeʹres mättaunnsin.
Meersaž škooultõõzz ärvvtõõllâmkõõskõs (Karvi) ärvvtõõli ǩeâđđa 2022 sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtempiloott toiʹmmjemvuõđ da piloottâst uvddum mättʼtõõzz vaaiktemvuõđ. Ougglõsõhttvuõđin čõõđtum mättʼtõõzz leät jäʹrjstam eeʹjjest 2018 ääʹljeeʹl. Täävtõssân lij leämmaž vuällad sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei päärnaid da nuõrid, kooi piârri leʹbe sooǥǥ ǩiõll lij måtam kooum Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlâst. Škooulneǩmieʹrr lij šõddâm kooumǩeärddsiʹžžen haʹŋǩǩõõzz ääiʹj, da tõt lij lookkâmeeʹjj 2022–2023 nuʹtt 150 škooulneʹǩǩed. Jäänmõsân škooulneeʹǩǩ lie tâʹvvsääʹmǩiõlâst, tõn mâŋŋa aanarsääʹmǩiõlâst. Nuõrttsääʹmǩiõlâst škooulneeʹǩǩ lie uuʹccmõsân.
Mättʼtõʹsse ooʒʒõõttmõš huõlteei da škooulneeʹǩǩ jiijjâz tuâjjan
Tän poodd pâʹjjel 70 % sääʹmtuâkksaž päärnain da nuõrin jälste sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn. Teâtt škooulneeʹǩǩ sääʹmtuâǥǥast ij pâi puäʹđ škooul tiõttu, da tõn diõtt huõlteei da škooulneǩ âʹlǧǧe jiijj leeʹd aktiivla mättʼtõʹsse ooʒʒõõttmõõžžâst. Ougglõsmättʼtempiloottâst škooulneeʹǩǩ lie jäänmõsân vuâđđmättʼtõõzzâst, leâša måtam veeʹrd še ouddmättʼtõõzzâst da lookkjiškooulškooultõõzzâst. Ougglõsmättʼtempiloʹtte vuässõõtti škooul lie tän poodd 70.
Mättʼtõõzz vaʹǯǯtõssân lie nuʹtt škooulniiʹǩǩi ââʹǩǩjoouki jõnn mieʹrr ko še sij jeeʹresnallšem sääʹmǩiõl siltteemtääʹzz: måtam alttee mättʼtõõttmõõžž aalǥâst, måtam mättʼtâʹtte sääʹmǩiõl jieʹnnǩiõlnalla. Mättmateriaalin še lij miârkteei vääʹnn, da tõn diõtt ougglõsmättʼtempiloott uʹčteeʹl jåuʹdde jiijj tuejjeed jeäʹrben digitaalʼlaž mättmateriaal.
Jeeʹres toiʹmmjeeʹji vasttõõzzid da tuâjaid âlgg tuejjeed čiõlggsubun
Ougglõsmättʼtempiloottâst uvddum mättʼtõs lij vuâđđmättʼtõs da lookkjiškooulškooultõõzz tiuddeei mättʼtõs. Mättʼtõõzz uuʹdet kueʹhtt čiâss neäʹttlest, da mättčiâss lie täujja škooulpeeiʹv looppâst leʹbe tâʹlles tõn aalǥâst. Škooul tuâjjan lij ââʹnned huõl škooulniiʹǩǩi staanvuõđâst da taʹrjjeed siʹjjid ohjjeei mättčiâssi ääiǥas. Ärvvtõõllmõš čuäʹjti, što škooulneeʹǩǩ lie vuässõõttâm mättʼtõʹsse še dååma. Dååma mättʼtõõttmõš lij šõddääm panntieʹttemvuõđ tõʹst, ǩeäʹst lij vasttõs dååma mättʼtõõtti škooulneeʹǩǩest mättčiâssi ääiʹj.
Sääʹmǩiõl mättʼtõõzz jäʹrjstet riikk pååđteäggtõõzzin, jeät-ǥa tääzz haaʹluku muttâz ärvvtõõllâmpuäđõõzzi vuâđald. Ärvvtõõllmõʹšše vuässõõttâm mättʼtõõzz jäʹrjsteei da škooul tuåivvu kuuitâǥ teäggtõõzz mottmõõžž õõutǩeärddsiʹžžen nuʹtt, što veäʹǩǩvuõtt ohjjõõvči pueʹttiääiʹj vuõiʹǧǧest mättʼtõõzz koordinõʹstti Uccjooǥǥ kådda ij-ǥa joorče škoouli pääiʹǩ.
Ougglõsmättʼtõõzzin vuäitčeš pueʹreed vueiʹttemvuõđid še jeeʹres ǩiõli mättʼtõõttmõʹšše
Ougglõsmättʼtempiloott toiʹmmjem-maall lij vueiʹtlvaž äuʹǩǩeed še jeeʹres mättaunnsin, mâʹte ouddmiârkkân jiijjâs jieʹnnǩiõl da nuʹtt sarnnum uuʹccab ǩiõli (fraansk-, sakssla- da ruõššǩiõl) mättʼtõõzzâst.
”Lääʹddnuõri ǩiõlltääid ǩeäʒʒnummšest leät mainstam juʹn kuuʹǩǩ, da õhtt kuånstt ǩiõlltäiddreeʹǧǧesvuõđ jeälltem diõtt vuäitči leeʹd ougglõsõhttvuõđ äuʹǩǩeei hybriidmättʼtõs. Jõnn gåårdi åålǥpeäʹlnn lij vaʹlljeemnallšem ǩiõlid vaiggâd vuäǯǯad nokk škooulniiʹǩǩid da ââʹnteei uʹčteeʹlid, da teʹl pukin škooulniiʹǩǩin ij leäkku õõutverddsaž vueiʹttemvuõtt mättʼtõõttâd haaʹleeʹmez ǩiõl. Ougglõsõhttvuõđin čõõđtum mättʼtõõzzâst ougglõs- da âʹlddčiâssid vueiʹtet vuârtõõllâd, da teʹl še ǩiõliuʹčteeʹli reâuǥ vuäǯǯamvuäittmõõžž puârrne”, tuâtt jååʹđteei ärvvtõõllâmäʹšštobddi Marita Härmälä.
Måkam tååimaid ärvvtõõllmõõžž puäđõõzz oudlde?
Vuõssmõsân sääʹmǩiõli spesiaalsââʹj jeälltemnallšem ǩiõllân âlgg väʹldded lokku viõkkšubun, ko oođeet mättʼtemplaani vuâđaid. Mättʼtõõzz täävtõõzzin da siiskõõzzin âlgg väʹldded lokku čiõlggsubun sääʹmpedagogiikk, sääʹmkulttuur da jieʹllemnääʹl di sääʹmǩiõli vaarvuâlaž vueʹjj di sââʹj jânnmeʹsten oʹdinakai alggveärrǩiõllân.
Nuʹbben vuâđđmättʼtõslääʹjj âlgg täʹrǩsted sääʹmpäärnai vueʹzzeld. Vuâđđmättʼtõslääʹjj leät mââimõsân oođääm 1990-lååǥǥast, da ânnʼjõž vueʹjjest tõt kuõskat sääʹmǩiõl vueʹzzeld tåʹlǩ säʹmmlai dommvuuʹdest jälsteei sääʹmpäärnaid. Sääʹmpäärnai demograaflaž vueʹǩǩ lij kuuitâǥ mottjam radikaal naaʹlin 1990-lååǥǥast, ko sääʹmpiârri lie jäänab di jäänab siirdčõõttâm sääʹmvuuʹd åålǥpeälla.
Ougglõsmättʼtempiloottâst vuåǯǯum šiõǥǥ tåimmnaaʹlid âlgg veeideed še jeeʹres mättaunnsid da jeeʹres mättjummuž paaiʹǩid. Ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõs peejj ođđ kaiʹbbjõõzzid še uʹčteeʹli pedagooglaž silttummša, mieʹldd looǥǥeeʹl ärvvtõõllâmsilttummuž.
|
Lââʹssteâđ:
Jååʹđteei ärvvtõõllâmäʹšštobddi Marita Härmälä, teʹl. 029 533 5560, ouddnõmm.sokknõmm@karvi.fi
Raportt: Härmälä, M., Sarivaara, E. & Laihonen P. 2022. ”Paljon on tehty, mutta paljon on vielä kehitettävää.” Saamen kielten etäyhteyksiä hyödyntävän opetuspilotin arviointi 2022.
Julkaisut 3:2023. Kansallinen koulutuksen arviointikeskus.